No ma ei või, kuidas on see võimalik, ma olen Tallinnas ja siis pole mul ühtegi tööpakkumist, täna oma mailile sisse minnes vaatab mulle vastu 3 uut maili, mis kõik pakuvad mulle tööd, üks parem kui teine. Kes ei tahaks olla koduõpetadja? Või noh enamus teist ei taha, aga mul on 3 pakumist, millest kaks on lapsehoidjaks ja kolmas on 7 aastase lapse koduõpetaja vii kooli, too koolist anna süüa, vii trenni ja ise loe seni ajakirju... (tegelikult peres on 3 last, üks on teismeline ja üks on lasteaia laps, aga pakutav palk oleks hea) Ja lisaks neile on kirsina kreemikoogil pakkumine asendusõpetajaks, millele ma kandideerin, asendusõpetaja nagu välismaafilmides, selline kes annab kõiki aineid siis kui vaja või mõni õpetaja haige ja on abiõpetajana tunnis kui mõni kontrolltöö on ja aitab spikerdajaid püüda. Õnneks sinna ma saan isegi kandideerida kuna tähtaeg on 20. jaanuar. Seega eks ole kuulda.

Oeh

Käisin täna Nicas shoppamas. Teate kui veider on mõelda, et ma lihtsalt sõitsin teise linna et shopata. Sain kahed püksid, ühed viigipüksid (kui ikkagi kooli tööle saan läheb neid vaja) ja ühed cargod (jaa Hanna mul on nüüd praktiline riietusese. NB! See ei tähenda et ma omale mugavaid ja praktilisi jalanõusid ostaksin.) Oleks raha olnud oleksin omale katana ka ostnud... see oli niii niiiiiii niiiiiiii ilus.... nuuks :( aga noh kui katana maksab samapalju kui mu püksid, siis püksid on igati praktilisem valik kui mingi suveniirist mõõk. Nüüd on veel jäänud enne Eestisse naasemist osta kaasa mõned pudelid alkoholi ja hunnik ninni-nänni mida headele inimestele laiali jagada. Mis puutub veel tänasesse Nicas käiku siis nägin veidrat skulptuuri, see oli selline suur suur suuur hunnik metallist (roostes) talasid (hunnik koosnes tegelikult umbes 5 oma 30 m pikkustest taladest mis olid püsti keset platsi.... voilaa meil on kunst). Tegin mõned rate pildid ka... mina eeee purskaevuga ääää, minust paremal (pildil vasakul) kole kala ääää. Oky oky nali... Aaa ja siis ma ostsin täna oma elu kõige kallima kondoomi, see maksis 2.50 ja selle peal on väike Darth Vader koos tekstiga "I will not be your father" Sooooo cute. Jaa ja kõige lõpuks käisime me quickis söömas (kes veel ei tea siis tegu on kiirtoidu ketiga) Igatahes sealsed jäätisekokteilid olid jube nunnud, nende peal oli tops kuhu oli pandud peotäis kummikomme ja burgerid on ka jube maitsvad, eriti kui võrrelda Eestis pakutavate käkerdistega. Aa ja seal on jookidele tasuta refill. Seega kogu kupatuse kõrvale jõin ma ära oma hea 5 topsi erinevaid asju. Seal hulgas ka Fanta still'i. 

Pildid kõigest millest ma rääkisin kuskil siin posti all. :)

Mew Mew

 Ilusat uut aastat! Pole veel hilja soovida, seega pudelit te minu käest ei saa ;) (kes siis ei teadnud, et uut aastat tohib soovida vaid kindla kuupäevani, kui hiljem soovitakse ollakse uueaasta siga. Ja kui hiljem on soov soovida siis koos pudeliga, kuna see nii ammune sündmus, et tuleb uuesti tähistada). Hilinesin oma sissekandega mitu päeva, kui arvate et puhkasin Prantsusmaa meeletust aastavahetuse melust, siis eksite rängalt, pigem võtsin hoogu, et oma pettumust üles kirjutada. Põhimõtteliselt kell 23.45 polnud tänaval ühtegi hingelist, inimesed istusid restoranides ja mingit üldist sagimist nagu Eestis kohata võib polnud. Kell 00.00 oli taevas pime, ainsaks uueaasta kuulutajaks võib lugeda paari hädist raketti ja mõnda tordiküünalt. Aaa ja ühte soovilaternat nägin ka... Hiljem läks asi veidi paremaks, kuskil 00.10 kõlasid mõned paugud, aga mitte kohe kindlasti üle kümne ja õnnestus silmata ka punti noori, kes jooksid valgusrakett käes mööda tühja linna ringi ja peab au andma, kisasid valjemini kui suur kamp eestlasi eales teha suudaks. 

Kuna siin kandis isegi ilutulestiku ei müüda eraisikutele, siis ainus asi mis meil õnnestus poest hankida oli üks vahuveini pudeli kujuline konfeticannon, seda prahti on veel siiani mööda tuba laiali, kuna ma ei ole suutnud ennast veenda seda kõike ära korjama. Ja lisaks sellele sai oma tuju parandatud funstringiga (vb mäletate veel lapsepõlvest selline kleepuv nöör, mis tuli aerosoolpudelist pihustades ja kleepus lakke, seintele, sinu enda peale jne) ning muidugi sai oma pettumus uputatud Martini vahuveini.

 Siinkohal lisan ka pildi jõulusündmusest, mis silma jäi... jõuluvanade/päkapikkude paraad... Seega kõik polnud nii hull, prantslastel on selles osas kummaline huumorimeel... jõuluvanad rolleritel ja neid oli ikka oma hea 20 tükki. Kes jagasid teeääres seisvatele lastele kommi jne väga omapärane, mina lapsena oleks küll selliste jõuluvanade ees kabuhirmus jooksnud.

Räägime ka veidi uusaasta lubadustest, kui enamus lubavad iga aastal rohkem trenni teha, kaalust vähemalt 10 kilo ala võtta, suitsetamisest loobuda või alkoholitarbimist piirata, siis minul oli see aasta palju omapärasem uusaasta lubadus, tegelikult tekkis see juba veidi varem, aga võtame siis seda minu uusaasta lubadusena :P Lubaduse üldpilti võite näha kõrval. Seega teid on hoiatatud! Muidugi luban ma traditsiooniliselt kaotada 10+ kilo, kevadel rulluisutama minna, kui tööle saan siin jalgratta osta ja sellega sõitmas käima hakata jne... Aga me kõik teame juba millega see kõik järgmine aasta lõppeb :D

Elu on irooniline ka, minu Prantsusmaal oleku jooksul olen ma saanud kaks tööpakkumist, üks oli lausa nimeline ja ma olen mõlemast pidanud loobuma, kuna ma ei suuda olla 6 jaanuar klassiees ja tundi anda või siis teise puhul nüüd ja kohe last hoida. Kuigi see lapsehoidmise oma võib kanduda veebruari, sest millegipärast oldi nõus kasvõi mu naasemist ootama. Vaatab mis veebruaris saab.

Lisaraha kuluks küll ära :D Minu lootused jaanuaris midagi kasulikku teha jooksid tühja, seega on veel kuidagi eriti mõru, et just nüüd kui ma ei saa töövestlustel käia pakutakse mulle erialast tööd ja ükski kool pole nõus ootama, sest nii suur õpetajate puudus nüüd ka ei ole. 

Mida ma Prantsusmaalt endale muretsen, peamine prioriteet on hetkel endale teksad leida, neid on mul tõsiselt vaja. Teiseks tahaks nunnusid kingasid, aga noh ma juba tunnen kuidas nii  mõnigi tahaks mulle panniga anda kuna mu kapp kubised jalanõudest. Madalatallaga mõnusad saapad oleks hoopis teine asi, aga ma pean tunnistama, et kui ma sellele mõtlen tahan ma omale ühed pitsud osta ^^ Siis viimasel ajal on väike kihk osta omale järgmine korset (kõige ebapraktilisem ost üldse, isegi vast kingad on praktilisemad, aga ma tahan võiks olla piisav põhjus) ja siis Eestisse jõudes tuleb ära osta madrats... asetan selle oma diivanvoodile ja ongi mul luks voodi olemas :P Asjal on ka teine mõte, kui keegi tuleb külla ja on vaja ööbimiskohta juurde, saab panna madratsi magamiseks maha ^^

PS. Minu uueaasta lubadus oleks võinud olla et kahekümnendaks jaanuariks on mul valmis ajaloo õpimapp, millega koolidesse kandideerida, aga see oleks juba liiga varajane läbikukkumine uusaasta lubadusega.

____________________________

23. jaanuar algab musta vee draakoni aasta! Draakonina olen ma väga põnevuses, loodan piisavalt kaua elada, et maa draakoni aasta uuesti ära näha, kuna see eeldaks et ma elan vähemalt 60 aastaseks. 

"Never tickle a sleeping dragon" on peamine mis kirjeldab maadraakonite iseloomu... Draakon on hea olla :P *amps*

Minu ilus elu Prantsusmaal.... Sooja on siin vahelduva eduga 15-20 kraadi, istun praegu selg akna poole ja tunnen kuidas see vaikselt küpseb, selise tempoga võib isegi päevituse saada.

Lennu reis oli puhas piin, kuigi vahepeatus Hollandis oli lahe, öösel sissesõit Hollandisse on  nagu lendamine üle suure emaplaadi, kõik need valgustatud kasvuhooned ja tihe teede võrgustik, mis särab tuledes. Edasilend polnud enam nii tore, lendasime tormis, lennuk raputas ja pidev tõusmine laskumine võttis kõrvakuulmise päris pikaks ajaks, mu kõrvakesed kumisesid pea 2 päeva.

Tööga ka laabusid asjad päris hästi, ehitus pole minu teema, võin teha lühitöösid, aidata mõnel tuttavatuttaval toas remonti teha jne. Õhesõnaga lisatööna võib täitsa teha, aga mitte mingil juhul, ei tahaks ma töötada päris ehitusel. Kuigi ma lootsin, et äkki ma saan rohkem tööpäevi, aga no mis parata. Kõike head ka elus ei saa :D

Soovin ka teile tagant järele häid jõule! Minu omad polnud midagi erilist, ootasin kuidagi palju palju rohkemat, et näen jõule võõrsil, et kindlasti toimub linnatänavatelt palju huvitavat ja võib-olla kohtab isegi neid jõululauljaid, mida igal pool filmides näidatakse. Reaalsus oli võrdlemisi masendav, polnud ei jõulutunnet ega ka mingit erilist rõõmu.

Aga vot sellise pudelitest kuuse võiks ka järgmine aasta endale meisterdada ^^

Igatsen lund. Vähemasti pole lund ka Eestis, seega ma pole millestki erilisest ilma jäänud. Aga ma tahan paksu kohevat lund kui ma tagasi Eestisse jõuan, nüüdseks on ka kindel, 20 jaanuar südaöösel olen ma otsaga tagasi kodumaal. Ootan juba väga, ning kindlalt on ka selleks ajaks lumi maas, loodan et vähemalt 30 cm, siis saaks kohe lumehange potsatada ja tunda rõõmu pisikestest asjadest nagu miljonid lumehelbed. Oeh.... lumi... ajab kohe südame soojaks ja puha. Istuda kodus soojas ja vaadata aknast, mis on paksu lume hange mattunud, joon sooja kakaod ja aknast paistab lumekeeris, mis mööda tänavat edasi tuiskab.

LUMI!!!!

ILUSAT VANAAASTA LÕPPU!!!!

Sellel vanaasta viimasel päeval tuleb vaadata terava pilguga möödunud aastale ja öelda, "polnudki väga viga, aga loodan et järgmine tuleb palju parem :)"

Mul on paha tuju, olen õnnetu ja väsinud ja tunnen end üksildaselt. Igasugused kurvad laulud keerlevad mõtetes ja üldse on palju negatiivset. Tahan sooja kalli, paari paid ja et keegi kinnitaks mulle, et kõik saab korda. Te ei usu eales kui palju ma muretsen ja üle mõtlen. Tahaks olla sisemiselt õnnelik, mitte hoida seda naeratust 24/7 näol ja kinnitada kõigile, et mu elu on super. Oeh. Päh ja norgus tunne on. Lapsevanem saabus ka ühapäeval, kõik mu ilus koristatud elamine on hävinud, kõik asjad on laiali ja köögi kraanikauss võib võistelda ühika aegse nähtusega. Ma lihtsalt keeldun pesemast. Ja siis see pidev kamandamine, see kui ta on harjunud et maal lapsed hüppavad ta käskude peale.... gaah... "too mulle teed". "kus on mu hambahari", "kas sa mulle juuksevärvi tõid", "ma ei saa selle telefoniga, vaheta sim kaart ära"... ja õhtune tipp oli, sa polegi jõuluvanikut üles pannud (probleem on selles et kast on kapi otsas ja ma ei ulata selleni kuna seal ees on asjad), emapoolne lahendus oli et homme peksab ta selle ahjuroobiga alla kui ma ei tee. Seal sees on mu isa ajast jõuluehted, ilusad käsitsimaalitud jõulukuulid, mitte see plassmassist pask mida tänapäeval poes müüakse. Ilusad roosad kuulid, kuhu on peale maalitud kitsed ja käsitsi maalitud klaaskuulid ilusate talve piltidega. Kuidas ta saab öelda et ta lihtsalt lükkab selle kasti kapi otsast alla. Iga aasta me isaga ehtisime kuuske ja ta võttis mu kukile, et need eriti ilusad ehted kuuse tippu panna. Need ehted on mulle meeletult kallid.

Mul hakkas juba kodutunne tekkima ja 24 tunniga suudab üks inimene selle sedasi hävitada, ma tunnen ennast sõprade juures külas olles ka tihti kodusemalt kui praegu siin. Aga õnneks sõidan ma 5 päeva pärast ära, mul hakkab juba vaikselt reisi paanika tekkima, peamiselt teemal, mis riided ja jalanõud ma kaasa võran. Kuna ma olen piiratud garderoobiga inimene ja enamus mu riided käivad minuga kaasas kõlab minu jaoks hirmuäratavalt mõte kadunud pagasist, kui ma võin korraga ilma jääda kõigist oma asjadest. Ja siis muidugi see temperatuur 15 kraadi, mul pole pm ühtegi riietuseset sellise temperatuuri jaoks, see on just see vahemik, kus ma enamuse ajast haige olen, kuna dressikaga on külm ja talvejope jaoks on vara. Oeh... peab nuputama.

Ja kutseka tahaks sooja kohta pista, sealne õppe korraldamine on ikka nii vigane et siga ka ei söö. Rohkem ma sellel teemal sõna võtta ei soovi. Suurim lollus elus on minna peale ülikooli lõpetamist kutsekasse. Kui tahad midagi õppida, siis selleks on kursused. Mitte lolli mängimine kuskil ebakompetentsete õpetajatega, kes kohati ei tea ise ka mis nad teevad.

Ma olen vihane maailma peale. Või siis seda halba emotsiooni tekitavad teatud isikud või isik ja ma ei saa kuidagi ennast väljendada ka...

Tänase öö muusika.

On aeg talve uneks, õigem on öelda, et ma olen võtnud üle kassi unerežiimi, selle järgi kuidas ma pidevalt väsinud olen magaks ma tõesti ööpäevas vähemalt 20 tundi, oleks kamina ees tekki hunnikus keras ja põõnaks. Viimasel ajal on tunne, et kehas on lekkepunkt ja kogu energia jookseb seda kaudu välja. Vaikselt nirisedes. Kõige positiivsem diagnoos oleks vitamiini puudus, viimased kuud pole päikest praktiliselt näha ollagi, pidevalt mingi udune möga. Neljapäeval vajusin ka trennis kokku, taaskord sama asi mis alati, esmalt käib pea ringi, siis tuleb ninast paar piiska verd ja siis läheb silme ees mustaks. Teadvust ma enamasti ei kaota, juhul kui ma istunud selleks momendiks pole, siis võin kukkuda, aga see juhtus viimati pea 2 aastat tagasi.

Tattoo on jõudsalt paranenu, ainult sügeleb vahel, aga muidu mingeid probleeme pole ja see tõesti on nagu haigus, juba tegemise ajal käisid järgmiste piltide mõtted peast läbi, aga kuna ma olen rahuliku loomuga siis vaevalt, et enne paari aastat järgmise suudan omale hankida. Pealegi peab asjal olema mõte.

Ostsin ära omale ka õliradiaatori, nüüd on soe, ühe kütmiskorraga umbes 4 kw elektrit püsib elamine soe pea 2 päeva, kui aktiivselt süüa teha siis isegi kauem. Seega pole siiski probleem minu vanades akendes nagu ühistu väidab vaid selles, et mu radiaatorid pole lihtsalt soojad. Sest kui ma suudan toa soojaks saada õliradiaatoriga ja see ka püsib siis peab asi olema milleskimuus. Radiaatori ostmine oli omamoodi nali, alustame sellest, et see on oodatust tunduvalt raskem, seda linnast koju lohistada oli hea väljakutse. Teiseks sõi see mu eelarvesse arvestatust suurema augu. Nimelt vaatasin ma reklaamlehte, et oi 19.90 õliradiaator 1200w  ( 1000w radiaator kütab soojaks 12-15 ruutmeetri suuruse toa), kohale jõudes oli pettumus suur, tegu oli mini radiaatoriga, mõeldud pigem ühikasse selline 30 cm kõrge ja 40 cm pikk või nii (nunnu nägi välja küll, praktilisuse osas jään kahtlevale positsioonile) Seal siis ringi vaadates võtsin ühe mõistlikuma hinnaga pakutava 1500w mille sisse oli ehitatud ka väike puhur. Aga arvestatud 20 euro eest pidin ma välja käima 40 ja natuke peale, seega viimased 1.5 nädalat ma närisin tänu sellele pappi (mitte midagi nii hullu tegelikult, aga ma sain praktiliselt hakkama 10 euroga). Seega on mul nüüd soe soojem. Temperatuur on toas 18-20 varasema 14 asemel ja saab juba elada. Kuigi endiselt võiks olla soemüür, oi kuidas mulle meeldiks seal vastas põõnata.

Ehituspoed on ka kadedust tekitavad, ma tunnen seal ennast nagu väike laps kommipoes, seekord jäin ka imetlema ilusaid helesinised seinaplaate, millel sissepressitud teatav reljeefne muster, eriti tõmbasid need tähelepanu oma olematu hinna poolest 3.80 ruutmeeter, sellised asjad panevad mõtlema, et äkki saab mul kevadepoole olema aega ja ma saan likvideerida oma vannitoas asuva õuduse, ma kujutan vaimusilmas ette kuidas ma haamriga seal olevaid plaate puruks peksan (põranda omad on juba puruks pekstud). Kuid enne selliste plaanide tegemmist võiks tööle saada, nüüd ma olen taaskord rahunenud, sest tagavara variante ikka leidub, aga viimase 4 kuu jooksul pole olnud ühtegi mulle sobivat õpetaja tööpakkumist ja kohe nii väga tahaks kooli õpetajas saada. Millegi pärast tundub see ainsa tööna mille puhul ma meelsasti ärkaksin hommikul, et tööle minna. Teine töö mida ma lapsena unistasin oli sise kujundus, aga kuna seda tehniliselt pole võimalik Eestis õppida ja ega siin selleks erilist turgu ka pole, siis unistuseks see a jääb, võtan parem praktilised teadmised Ehituskoolist, siis saan vähemalt kodus asjalikke lahendusi välja töötada.

Tegin tattoveeringu ära, tänaseks on sellest möödas 4 päeva ja paraneb jõudsalt, peaks mainima et isegi kiiremini kui normaalne oleks. Viimati kreemitades jäid juba mõne väiksema detaili nahk/kile/koorik kätte. Seega homme veel trenni ei roni, aga teisipäeval balancisse lähen küll :)

Räägime siis veidi rohkem sellest tegemise protsessist. Pean tõdema, et see oli oodatust kordades valusam ja pani mõtlema päris mitmel korral, et kui ma ei suuda toime tulla selle valuga, siis kuidas peaksin ma hakkama saama sünnitusega. Öeldakse ka et muidugi selgroog on ka üks valusamaid kohti kuhu lasta tätoveering teha. Aga igatahes ära kannatasin, verd tuli vähe ja kardetud valu järgmine päev jäi ka ära. Seega igati positiivne kogemus, kui kõrvale jätta soov nutta või karjuda kui nõel nahka puudutas kõrvale jätta. Muidu see väike nõel, millega piirjooni tehti, see polnudki valus, meenutas pigem sellist kõvemat sulega (pean silmas vanaaegset metall otsaga kirjasulge) kriipimist, mis valuaistingu andis vaid närvile sattudes. Aga see suurem nõel, millega pinda täideti... brrr...

Hooldusest ka, tuleb välja et mu nahk väga Helosani ei armasta, ma olen juba osav igasuguste allergiate hankimises, seega kasutasin Helosaniga paralleelselt argaania õli. Suure tn ka üks põhjus, miks nahk nii kiirelt paraneb. Nimelt, argaaniaõli taastab nahka, aitab ka vananemise vastu, imendub kiirelt, ei jäta nahka rasvaseks ja niisutab väga hästi. Kunagi panen parema pildi ka üles, kui koorikud maas ja on mahti paar pilti poseerida.

Täna ajasin oma eelarvet lõhki kaltsukatuuriga, sain 9 euro eest endale neli asja :) Triiksärk, meeste triiksärk magamiseks (need on üllatavalt mugavad magamistarbed, peavad vaid piisavalt laiad olema), püksid (idee poolest said need soetatud praktikal trööpamiseks, aga need näevad jalas nii head välja) ja pusa (harva on saada suuri ja ilusaid pusasid, mina olen seisukohal, et pusa peab olema suur, selline mis lotendab su ümber ja sellel pusal on suured taskud ja kapuuts :)) Ühesõnaga ma ajasin oma eelarve lõhki... jälle, poodi minemine on kohati ikka väga väga paha idee. Palgapäev on alles esmaspäeval, aga süüa kapis peaks olema JA mul ongi motivatsiooni vaja et viia ära oma taara hunnik. Keegi külla ei taha tulla ja minuga koos taarat viia? :D Mul on terve suve taara, kui kõik korraga ära viia, siis peaks saama isegi üle 5 euro vast.

Praktika ka vaikselt edeneb, oleme jõudnud oma pahteldamise ja lihvimise juurest värvimiseni, järgmine aasta võtan ette ja lõpetan oma toas remondi ka ära, saan rahus pahteldamist ja värvimist harjutada. Seinte värvimisega saan juba päris hästi hakkama ja tundub et ma nõuan endalt tunduvalt rohkem kui juhendaja. Käsi on siiani valus, mõlemad käed kui täpne olla, kuna minu jaoks pole vahet kas ma kasutan paremat või vasakut. Puitkiudplaati on võrdlemisi raske värvida, sest see nagu sööks värvi... värvida saan ka kunagi kodus, köök ootab mäkerdamist. Kodus plaatida ka tahaks, saaks harjutada... palju asju tahaks.

Tänasega on märtsiks kaks potensiaalset karjäärivahetuse ideed ka, vähemalt mure materjaalse heaolu kohapealt on tagasi tõmbunud. 

Kuna jõulud hakkavad lähenema ja jõuluvana vajab vajab meie kõigi panust, käisin minagi täna verd loovutamas. Sain napilt sisse, hemo oli piiri peal ja vererõhk oleks võinud ka veidi parem olla, aga lasti siiski :)

Peamine põhjus, miks verekeskuses käia on see, et saab oma suurtes kogustes mustsõstra mahla juua ja seekord proovisin ka kirsi-maasika oma, võrdlemisi huvitavalt maitses. Kahju et verd tihedamini annetada ei saa. Nänni jagati ka, võtsin helkuri koos hügieenilise huulepulgaga. Mõlemaid on talve tulekul tarvis, eriti helkurit, kuna selle puudumine võib tuua kuni 200 eurose trahvi. Seega las see pelikan kõlgub mu mantliservas.

Vereandmise protseduur ise oli ebamugav, ma olen enam kui kindel, et need kanüülid lähevad iga korraga suuremaks. Tegelikult peab tõdema, et verd võttev tšikk oli ka ülim koba. Neil oli rohkem tegemist omavahel vadistamisega kui minuga. Igatahes mu käsi oli töövõimetu 7 tundi (see tähendab ka, et ma ei suutnud trükkida). Peamine probleem oli see, et ta tõmbas žguti väga pingule veeni otsides ja seda lõdvaks enam ei lasknudki kuni vereloovutamise lõpuni, seega oma 10+ minutit pidin ma käest suht vägisi verd välja pumpama. Sellistele eitedele tahaks vastu pead anda.

__________________________________

Öösel oli mul midagi närvivapustuse sarnast, sellised nagu vanasti, kus mingi pisiasi ajab mind täielikult paanikasse. Seekord oli selleks siis pangakoodikaart mille puudumise öökapilt märkasin ma kell 1.34, sellele järgnes terve elamise peapeale pööramine kuni kella 3neni, kuni lõpuks leidsin selle triigitud pesu hunniku vahelt.

Viimasel ajal on üldse emotsioonid laes, ainuüksi täna teleri ees on mind sealt tulev saade kolm korda nutma ajanud.